Põhikiri

I. Üldsätted

1. Eesti Sulgpalliliit (eesti keeles kasutatav lühend on ESL, inglise keeles on nimetus Badminton Estonia) on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, mille põhitegevus on suunatud sulgpalli arendamisele Eestis.
2. Liidu põhitegevuseks ei või olla ettevõtlus ega liit ei või kasutada ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Tulu liikmete vahel ei jagata.
3. Eesti Sulgpalliliit (edaspidi liit) ühendab oma liikmeskonda Eestis sulgpalliga tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Liidu liikmesklubide sportlased, treenerid ja teised liikmed kuuluvad liitu ainult oma klubi kaudu.

4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast, Sulgpalli Maailmaföderatsiooni (BWF), Sulgpalli Euroopa Konföderatsiooni (BEC) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) regulatsioonidest.
5. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Liidu sümboolika ja selle statuudi kinnitab üldkoosolek.
6. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
7. Liit on asutatud 3.oktoobril 1965. aastal Tallinnas.

II. Liidu eesmärgid ja tegevus

• Liidu tegevuse eesmärgid on sulgpalli arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja harrastusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, sulgpalli kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine.

9. Eesmärkide täitmiseks liit:
   1. koondab ja ühendab sulgpalliga tegelevaid eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
   2. propageerib spordiga tegelemist ja kaasab liikmete kaudu liidu tegevusse sulgpallist huvitatuid isikuid;
   3. arendab aktiivset tegevust sulgpalli tutvustamiseks;
   4. arendab sulgpallurite treenimisvõimalusi harrastus- ja võistlusspordi tasemel ning korraldab ise või oma liikmete kaudu võistlusi;
   5. korraldab sulgpallurite ettevalmistust osavõtuks rahvusvahelistest võistlustest;
   6. arendab koostööd sulgpalliliitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal sulgpalli edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
   7. korraldab ja koordineerib sulgpallialast koolitust ja täiendkoolitust, sulgpallitreenerite ja – kohtunike ettevalmistust ja vastavate õppematerjalide väljatöötamist.
   8. Viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu käsutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor-ning reklaamlepinguid.
   9. Seisab ausa ja puhta spordi eest.
   10. Lahendab Eesti Sulgpalliliidu liikmete vahelisi ja muid sulgpallialaseid vaidlusi.

III. Liidu liikmeskond

1. Liidu liikmeteks võivad olla spordiseaduse paragrahv 4 p-s 1 nimetatud eraõiguslikud juriidilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, korraldavad sulgpallialast tegevust, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad iga-aastast liikmemaksu.

Liidu liikmesklubi liikmed osalevad Liidu tegevuses oma liikmesorganisatsiooni kaudu.

11. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus Liidu juhatusele, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul.
12. Liikmelisust liidus ei saa üle anda. Liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Liikme jagunemise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus eeldusel, et tema tegevusalaks või eesmärgiks jääb sulgpallialane tegevus.
13. Liidu liikmel on õigus Liidu juhatusele esitatava avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3-kuulist etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole mõistlikult eeldatav.
14. Liikme võib liidust välja arvata liidu juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud liidu mainet või tekitanud materiaalset kahju või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu.
15. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme on välja arvanud juhatus, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.
16. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta keskel liikmemaksu ei tagastata. Liidu liikmel, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
17. Liidu liikmetel on õigus:
    1. Osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
    2. Kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
    3. Osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
    4. Esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teada asjakohast informatsiooni;
    5. Esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja mitterahalise toetuse saamiseks;
    6. Kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja liidu vara;
    7. Liidust välja astuda;
18. Liidu liikmed on kohustatud:
    1. järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
    2. arendama sulgpalli harrastus- ja sporditegevusena;
    3. osalema üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
    4. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
    5. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
    6. hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
    7. järgima Eesti Spordi Hartat, Eesti dopinguvastaseid reegleid ning Eesti Spordieetika reegleid;
19. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus saades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV. Liidu juhtimine ja järelevalve

• Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik liidu liikmed. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
• Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
• Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
• Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
  • põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
  • liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
  • liidu sisseastumismaksu, liikmemaksude ja mängijalitsentsimaksu määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
  • majandusaasta aruande kinnitamine;
  • arengukava kinnitamine;
  • distsiplinaar-, esindus-, käitumis-, mängu- ja võistlusreeglite kinnitamine;
  • valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine
  • liidu presidendi, asepresidendi ja juhatuse liikmete valimine
  • liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine;
  • juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
  • liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
• Üldkoosolekut juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastu võetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga.
• Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
• Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb üle poole liidu liikmetest.

Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäimise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed.

• Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed.
• Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud liidu liikmel. Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.
• Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt on antud elektroonilisel üldkoosolekul üle poolte häältest.
• Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
• Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
• Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui sellel on esindatud 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
• Liidu tegevust juhib ja esindab juhatus. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
• Juhatuse tööd korraldab president. Juhatuse liikmete arv on vähemalt 5 ja mitte rohkem kui 9.
• Liidu juhatus valitakse tähtajaliselt kuni neljaks aastaks.  Liidu liikmetel on õigus esitada presidendi ja juhatuse liikme kandidaate. Presidendi kandidaatidel on õigus esitada juhatuse liikme kandidaate. Nõuetekohaselt üles seatud kandidaadiks loetakse isikut, kes on andnud kandideerimiseks kirjaliku nõusoleku ja kelle üleesseadmise dokumendid on saadetud ESL-ile hiljemalt kolm nädalat enne valimisi Üldkoosolekul.
• Liidu juhatuse valimistel valitakse kõigepealt president, seejärel juhatuse liikmed. Liidu presidendi valimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat eeldusel, et kandidaadi poolt hääletavad üle poole üldkoosolekul osalenud Liidu liikmete esindajatest. Presidendi kandidaadil on valituks mitte osutumise korral õigus kandideerida juhatuse liikmeks. Valimisi võib korraldada kuni kolmes voorus. Juhul, kui liidu president jääb valimata põhjusel, et ükski kandidaat ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse uus üldkoosolek presidendi ja juhatuse valimiseks.

Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks, et ülesseatud kandidaatide poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Juhul kui üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajate hääli saab rohkem juhatuse liikme kandidaate, kui on üldkoosoleku poolt kinnitatud juhatuse liikmete arv, osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Juhul kui juhatus jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud kuni 3 voorus üle poolte üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse uus üldkoosolek.

• Liidu president võib esitada juhatuse liikmete kandidaatide seast üldkoosolekule ühe asepresidendi kandidaadi. Liidu asepresident osutub valituks kui tema poolt hääletab üle poole Üldkoosolekust osa võtnud Liidu liikmete esindajatest.
• Juhatuse liikmed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab liitu ainuisikuliselt. Juhatuse liikmed võivad liitu esindada ainuisikuliselt, kui juhatus on neile andnud selleks vajalikus vormis volituse.
• Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui seda nõuab vähemalt ½ liidu liikmetest. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega avalduse alusel.
• Presidendi tagasiastumise või tagasikutsumise korral või kui juhatuse liikmete arv langeb alla põhikirjas toodud miinimumi, peab juhatus kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku presidendi või juhatuse liikmete asendamiseks esimesel võimalusel. Muul juhul võib tagasiastunud või tagasikutsutud juhatuse liikme asendamiseks oodata järgmise korralise üldkoosolekuni, kusjuures üldkoosolekul on õigus juhatuse liiget mitte asendada ja seeläbi vähendada juhatuse suurust tingimusel, et see ei lange alla põhikirjas toodud miinimumi. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel eelneva liikme juhatuse ajaks kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
• Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
• Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitist.
• Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmed liidu liikmete arvu kohta.
• Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
• Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
• Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
  • Liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine
  • Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine
  • Kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel
  • Liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu, ametijuhendite ja palgatingimuste kinnitamine
  • Töölepingute sõlmimine Liidu töötajatega
  • Rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine
  • Liidu tegevuskavade ja eelarve koostamine ning kinnitamine;
  • Liidu komisjonide, töögruppide ja institutsioonide moodustamine ja  juhtide nimeline kinnitamine
  • Välissuhete korraldamine ja koordineerimine
  • Sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine
  • Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine
  • Toetuste ja stipendiumide määramine
  • Laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.
  • Muud sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine
  • Muud Liidu toimimiseks ja edendamiseks vajalikud tegevused
• Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu president, presidendi äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
• Koosolekud protokollitakse, vastvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
• Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse komisjonide ja kogude tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek ühe- kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revidendiks ei või olla Eesti Sulgpalliliidu juhatuse liige ega raamatupidaja. Järelevalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsusega, kui ülesseatud kandidaatide poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Järelvalve teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus juhtival ametikohal.
• Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.

V. Liidu vahendid, vara ja aruandlus

• Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
  • sisseastumis-, liikme- ja mängijalitsentsimaksudest;
  • füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest
  • riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiorganisatsioonidelt
  • toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt
  • liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
• Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
• Liidu majandusaasta algab 01. Jaanuaril ning lõpeb 31. Detsembril.
• Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.

VI. Distsiplinaarkomisjon

• Liidu võistlusreeglite ja hea käitumise tava täitmisega seotud vaidlusi ja rikkumisi menetleb distsiplinaarkomisjon.
• Distsiplinaarkomisjoni esimehe kinnitab liidu juhatus. Disitsiplinaarkomisjoni liikmete määramiseks ja tagasikutsumiseks esitab ettepaneku juhatusele distsiplinaarkomisjoni esimees. Distsiplinaarkomisjoni  on vähemalt kolme liikmeline. Distsiplinaarkomisjoni liikmed ei tohi  kuuluda liidu juhatusse. Distsiplinaarkomisjoni liige määratakse ametisse neljaks aastaks.
• Distsiplinaarkomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on komisjoni esimehe hääl otsustav. Kui komisjoni liige ei vasta sõltumatuse nõudele või kui mingil muul põhjusel tekib kahtlus tema erapooletuses, on ta kohustatud ennast konkreetse päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest taandama.
• Distsiplinaarkomisjon vaatab läbi vaidlusi ja teeb ettepaneku liidu juhatusele sanktsioonide rakendamiseks rikkumiste korral, mille on toime pannud klubid, nende esindajad, mängijad, treenerid, ametiisikud, muud isikud, kes täidavad klubi poolt antud ülesandeid, samuti toetajad, pealtvaatajad.
• Distsiplinaarkomisjon võib teha ettepaneku liidu juhatusele järgnevate meetmete rakendamiseks:
  • hoiatus;
  • noomitus;
  • rahatrahv;
  • võistluskeeld;
  • tiitli või auhinna äravõtmine;
  • mängutulemuse tühistamine;
  • mängu lugemine kaotatuks;
  • edetabelipunktide mahaarvamine;
  • liidu kaudu makstavate tasude kinni pidamine;
  • keeld või piirang anda võistlustele üles uusi mängijaid.

VII. Liidu lõpetamine

• Liidu tegevus lõpetatakse:
  • Üldkoosoleku otsuse alusel, kui , sellest on liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest;
  • Pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
  • Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
  • Sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
• Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerimine ja registrist kustutamine toimub vastavuses kehtiva seadusega .
• Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

VII. Ühinemine ja jagunemine

• Ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seaduses ette nähtud korrale.

Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 10.juuni 2025 Tallinnas