Põhikiri

I. Üldsätted

1. Eesti Sulgpalliliit (eesti keeles kasutatav lühend on ESL, inglise keeles on nimetus Badminton Estonia) on vaba algatuse alusel asutatud ja mittetulundusühinguna tegutsev vabatahtlik ühendus, millepõhitegevus on suunatud sulgpalli arendamisele Eestis.
2. Liidu põhitegevuseks ei või olla ettevõtlus ega liit ei või kasutada ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Tulu liikmete vahel ei jagata.
3. Eesti Sulgpalliliit (edaspidi liit) ühendab Eestis sulgpalliga tegelevaid isikuid, spordiklubisid, spordiseltse ja spordiühendusi (edaspidi liikmeid).
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest ja otsustest, käesolevast põhikirjast ja Eesti Spordi Hartast, Sulgpalli Maailmaföderatsiooni (BWF), Sulgpalli Euroopa Konföderatsiooni (BEC) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest ning Eesti Olümpiakomitee (EOK) regulatsioonidest.
5. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille õigusvõime tekib tema kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.
6. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ja käsutamise ainuõigus. Liidu sümboolika ja selle statuudi kinnitab üldkoosolek.
7. Liidu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
8. Liit on asutatud 3.oktoobril 1965. aastal Tallinnas.

II. Liidu eesmärgid ja tegevus

9. Liidu tegevuse eesmärgid on sulgpalli arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja harrastusspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine riigi elanikkonna seas, sulgpalli kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine ning liidu liikmete ühistest huvidest lähtudes sportimiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine.
10. Eesmärkide täitmiseks liit:
    1. koondab ja ühendab sulgpalliga tegelevaid isikuid, spordiklubisid, -seltse ja –ühendusi;
    2. propageerib spordiga tegelemist ja kaasab liikmete kaudu liidu tegevusse sulgpallist huvitatuid isikuid;
    3. arendab aktiivset tegevust sulgpalli tutvustamiseks;
    4. arendab sulgpallurite treenimisvõimalusi harrastus- ja võistlusspordi tasemel ning korraldab oma liikmete kaudu võistlusi;
    5. korraldab sulgpallurite ettevalmistust osavõtuks rahvusvahelistest võistlustest;
    6. arendab koostööd sulgpalliliitudega teistes riikides, teiste organisatsioonidega, riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, firmadega ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal sulgpalli edendamiseks ning traditsioonide säilitamiseks;
    7. korraldab ja koordineerib sulgpallialast koolitust ja täiendkoolitust, sulgpallitreenerite ja – kohtunike ettevalmistust ja vastavate õppematerjalide väljatöötamist.
    8. Viib spordialase tegevuse korraldamiseks vahendite hankimise eesmärgil läbi tasulisi spordiüritusi, võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi, teostab tehinguid liidu käsutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga, korraldab loteriisid ning ennustusvõistlusi ja sõlmib sponsor-ning reklaamlepinguid.
    9. Seisab ausa ja puhta spordi eest.
    10. Lahendab Eesti Sulgpalliliidu liikmete vahelisi ja muid sulgpallialaseid vaidlusi.

III. Liidu liikmeskond

11. Liidu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud: sealhulgas mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, – seltsid ja – ühendused, kes täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt liidu tegevuses ning tasuvad iga-aastast liikmemaksu. Liidu liikmete liikmed kuuluvad liitu oma klubi kaudu.
12. Liidu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast. Kui liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul.
13. Liikmelisust liidus ei saa üle anda. Liikme lõppemise korral tema liikmelisus liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel liidust välja astuda. Liige võib liidust välja astuda pärast 3-kuulist etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
15. Liikme võib liidust välja arvata liidu juhatuse otsusega, kui ta ei täida liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata liidu liikmemaksu.
16. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada. Kui liikme on välja arvanud juhatus, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.
17. Liikmelisuse lõppemisel majandusaasta keskel liikmemaksu ei tagastata. Liidu liikmel, kelle liikmelisus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
18. Liidu liikmetel on õigus:
    1. Osaleda ja olla esindatud liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
    2. Kasutada liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt liidus kehtestatud korrale;
    3. Osaleda oma esindajate kaudu hääleõiguslikena üldkoosolekute töös ning valida ja olla valitud liidu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse, esindada liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
    4. Esitada arupärimisi ja ettepanekuid liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada liidu tegevusest teada asjakohast informatsiooni;
    5. Esitada liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja mitterahalise toetuse saamiseks;
    6. Kasutada vastavalt kehtestatud korrale liidu sümboolikat ja liidu vara;
19. Liidu liikmed on kohustatud:
    1. järgima liidu põhikirja ning teisi valitavate organite ja juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
    2. arendama sulgpalli harrastus- ja sporditegevusena;
    3. osalema üldkoosolekutel ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
    4. tasuma õigeaegselt sisseastumis- ja liikmemakse;
    5. kasutama heaperemehelikult ning säästlikult liidu vara;
    6. hoidma ja kaitsma liidu head nime, seisma liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
20. Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada liidu üldkoosolek ja liidu juhatus saades selleks eelnevalt nende liikmete nõusoleku.

IV. Liidu juhtimine ja järelevalve

21. Liidu kõrgemaks organiks on liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõigi liidu liikmete esindajad. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.
22. Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad liidu huvid või nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on esitatud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
23. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
24. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse pädevusse. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    • põhikirja muutmine ja liidu eesmärkide muutmine;
    • liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
    • liidu sisseastumismaksu, liikmemaksude ja mängijalitsentsimaksu määra ning tasumise tähtaja kehtestamine;
    • majandusaasta aruande kinnitamine;
    • arengukava kinnitamine;
    • distsiplinaar-, esindus-, käitumis-, mängu- ja võistlusreeglite kinnitamine;
    • liidu presidendi ning presidendi poolt esitatud asepresidentide ja juhatuse liikmete kinnitamine;
    • tegevjuhi ja tema ülesannete kinnitamine;
    • liidu revisjonikomisjoni liikmete määramine;
    • juhatuse või revisjonikomisjoni liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
    • liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine.
25. Üldkoosolekut juhatab liidu president või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastu võetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui ka üks üldkoosolekul osaleva liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel.
26. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
27. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja liidu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui sellepoolt on üle poole liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülalsätestatud kvooruminõude mittetäimise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed.
28. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib otsuseid vastu võtta, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed.
29. Kui liidu liige ei saa olla esindatud üldkoosolekul, võib ta lihtkirjaliku volikirjaga anda õiguse hääletada enda eest mõnele teisele üldkoosolekul esindatud liidu liikmel. Kõigil liidu liikmetel on hääletamisel üks hääl.
30. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Üldkoosoleku otsus loetakse vastu võetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt on antud elektroonilisel üldkoosolekul üle poolte häältest.
31. Liidu liige ei või hääletada, kui liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
32. Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
33. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid põhikirja muutmise kohta, kui sellel on esindatud 2/3 liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 9/10 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirja muudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
34. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse liikme poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
35. Liidu tegevust juhib ja esindab juhatus. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled liidu juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
36. Juhatuse tööd korraldab president. Juhatuse liikmete arv on vähemalt 3 ja mitte rohkem kui 10.
37. Liidu juhatus valitakse tähtajaliselt kuni neljaks aastaks. Juhatuse liikme määramiseks on vajalik tema nõusolek.
38. Liidu presidendi valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Juhul, kui liidu president jääb valimata põhjusel, et ükski kandidaat ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajate häältest, korraldatakse järelvalimised kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel või esitatakse uued kandidaadid.
39. Üldkoosoleku poolt valitud president esitab üldkoosolekule hiljemalt kahe nädala jooksul peale presidendiks valimist liidu juhatuse teiste liikmete kandidaadid. Liidu president võib esitada juhatuse liikmete kandidaatide seast üldkoosolekule kuni kahe asepresidendi kandidaadid. Presidendi poolt nimetatud liidu juhatuse teiste liikmete kandidaatide kinnitamisel liidu juhatuse liikmeteks on otsustavaks, et ülesseatud kandidaatide poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Juhul kui juhatus jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poolte üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajate häältest, esitab president uued kandidaadid või valitakse uus president.
40. Juhatuse liikmed esindavad liitu kõikides õigustoimingutes ühiselt, välja arvatud president, kes esindab liitu ainuisikuliselt. Juhatuse liikmed võivad liitu esindada ainuisikuliselt, kui juhatus on neile andnud selleks vajalikus vormis volituse.
41. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Juhatuse liige võiv tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel.
42. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel.
43. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
44. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud kulutuste hüvitamist.
45. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmed liidu liikmete arvu kohta.
46. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt.
47. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju liidu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
48. Juhatus võtab vastu otsuseid liidu juhtimise küsimustes. Juhatuse pädevusse kuuluvad:
    • Liidu üldkoosolekute ettevalmistamine ja otsuste elluviimine
    • Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine
    • Kinnisvara käsutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel
    • Juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnitatud ametikohtadele
    • Töölepingute sõlmimine
    • Rahvusvahelistesse spordiliitudesse ning üleriigilisse keskliitu astumise ja sealt lahkumise otsustamine
    • Liidu tegevuskavade ja eelarve koostaminening kinnitamine;
    • Liidu komisjonide ja institutsioonide juhtide nimeline kinnitamine
    • Välissuhete korraldamine ja koordineerimine
    • Sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine
    • Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade ja muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine
    • Liidu struktuurüksuste juhtide volituste aja, ülesannete ja koosseisude kinnitamine
    • Toetuste ja stipendiumide määramine
    • Laenude võtmine ja andmine, kontode ja arvete avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.
49. Juhatuse koosolekud kutsub kokku president vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib liidu president, presidendi äraolekul tema poolt määratud juhatuse liige. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 juhatuse liikmetest. Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist liidu poolt.
50. Koosolekud protokollitakse, vastvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
51. Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse komisjonide ja kogude tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek ühe- kuni kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revidendiks ei või olla Eesti Sulgpalliliidu juhatuse liige ega raamatupidaja. Järelevalve teostaja määratakse üldkoosoleku otsusega, kui ülesseatud kandidaatide poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest. Järelvalve teostajad peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada liidus juhtival ametikohal.
52. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab liidu üldkoosolekule.

V. Liidu vahendid, vara ja aruandlus

53. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
    • sisseastumis-, liikme- ja mängijalitsentsimaksudest;
    • füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest
    • riiklikest toetustest ja toetustest üleriigilistelt spordiorganisatsioonidelt
    • toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt
    • liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldavatest tuluüritustest, sponsor- ja reklaamlepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumistest.
54. Liidu vahendid ja vara kuuluvad liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei kanna varalist vastutust liidu kohustuste eest.
55. Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmetele, juhtimis- või kontrollorganite liikmele (tulumaksuseaduse § 9) ega ühingule annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
56. Liidu majandusaasta algab 01. Jaanuaril ning lõpeb 31. Detsembril.
57. Juhatus korraldab liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
58. Liit maksab makse riigi- ja kohalikku eelarvesse ning esitab oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitlusele maksudeklaratsiooni õigusaktides sätestatud korras. Liit esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande õigusaktides ettenähtud korras.
59. Liidu töötajale, juhatuse liikmele, üksuse juhile või revisjonikomisjoni liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
60. Liit ei või tegeleda asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimisega või liidu liikme kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega (v.a juhul kui reklaamiteenust osutatakse lepingu alusel turuhinnaga).

VI. Liidu juriidilised organid

61. Liidu võistlusreeglite ja hea käitumise tava täitmisega seotud vaidlusi ja rikkumisi menetleb distsiplinaarkomisjon.
62. Distsiplinaarkomisjoni esimehe kinnitab liidu juhatus. Disitsiplinaarkomisjoni liikmete määramiseks ja tagasikutsumiseks esitab ettepaneku juhatusele distsiplinaarkomisjoni esimees. Distsiplinaarkomisjoni liikmete arv on minimum kolm liiget. Distsiplinaarkomisjoni liikmed ei saa kuuluda liidu juhatusse. Distsiplinaarkomisjon määratakse ametisse neljaks aastaks.
63. Distsiplinaarkomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm liiget. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on komisjoni esimehe hääl otsustav. Kui komisjoni liige ei vasta sõltumatuse nõudele või kui mingil muul põhjusel tekib kahtlus tema erapooletuses, on ta kohustatud ennast konkreetse päevakorrapunkti arutamisest ja otsustamisest taandama.
64. Distsiplinaarkomisjon vaatab läbi vaidlusi ja teeb ettepaneku liidu juhatusele sanktsioonide rakendamiseks rikkumiste korral, mille on toime pannud klubid, nende esindajad, mängijad, treenerid, ametiisikud, muud isikud, kes täidavad klubi poolt antud ülesandeid, samuti toetajad, pealtvaatajad.
65. Distsiplinaarkomisjon võib teha ettepaneku liidu juhatusele järgnevate meetmete rakendamiseks:
    • hoiatus;
    • noomitus;
    • rahatrahv;
    • võistluskeeld;
    • tiitli või auhinna äravõtmine;
    • mängutulemuse tühistamine;
    • mängu lugemine kaotatuks;
    • edetabelipunktide mahaarvamine;
    • liidu kaudu makstavate tasude kinni pidamine;
    • keeld või piirang anda võistlustele üles uusi mängijaid.

VII. Liidu lõpetamine

66. Liidu tegevus lõpetatakse:
    • Üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirjas ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 üldkoosolekulosalenud liikmete esindajatest;
    • Pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et liidul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed liidule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt;
    • Liidu liikmete arvu vähenemisel alla kahe;
    • Üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid;
    • Sundlõpetamise korras kohtuotsusega siseministri või muu huvitatud isiku nõudel seaduses sätestatud juhtudel.
67. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
68. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle alaline elukoht on Eestis. Likvideerija määratakse ja kutsutakse tagasi üldkoosoleku otsusega, otsuse poolt peab hääletama üle poole üldkoosolekul osalenud liidu liikmete esindajatest.
69. Likvideerijatel on liidu juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerijatel on õigus esindada liitu ainult ühiselt.
70. Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sh riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
71. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate liidu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes. Teada olevatele võlausaldajatele peavad likvideerijad saatma likvideerimisteate. Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded ühe kuu jooksul viimase teate avaldamisest.
72. Kui likvideeritava liidu varast ei jätku võlausaldajatele kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.
73. Liidu lõppemisel kustutatakse liit registrist liidu (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui liidu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus liit registrist kustutada. Likvideerijad annavad liidu dokumendid hoiule ühele likvideerijale või kolmandale isikule.
74. Dokumentide hoidja nimi kantakse registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või on jaganud liidu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.

VII. Ühinemine ja jagunemine

75. Liit (ühendatav liit) võib ühineda teise liiduga (ühendav liit) üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu ühinemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punkti 28 ettenähtud korras teatatud, koosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest. Ühendatav liit loetakse lõppenuks.
76. Liit võib ühineda teise liiduga (teiste liitudega) ka selliselt, et asutavad uue liidu. Ühinevad liidud loetakse sel juhullõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetlusena.
77. Liit võib ühineda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liiduga (liitudega). Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.
78. Liit võib jaguneda jaotumise või eraldumise teel üldkoosoleku otsuse alusel, kui liidu jagunemine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina, sellest on liidu liikmetele põhikirja punkti 28 ettenähtud korras teatatud, üldkoosolekul on esindatud üle 2/3 liidu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmete esindajatest.
79. Jaotumisel annab jagunev liidu osa oma varast üle ühele või mitmele omandavatele liitudele.
80. Jagunemine toimub ilma likvideerimismenetluseta.  Liit saab jaguneda ainult mittetulundusühingutena tegutsevateks liitudeks ning osaleda ainult mittetulundusühinguna tegutseva liidu jagunemisel.
81. Liidu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning jagunemise kord on reguleeritud mittetulundusühingute seadusega.

Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 25. august 2020 Tallinnas