Parim võimalus trennis omandatud oskusi proovile panna on tulla võistlema. Sulgpalli võistlus pakub treeningutele meeldivat ja kasulikku vaheldust – saad katsetada trennis õpitut, mängida erinevate vastastega ning veeta meeleoluka võistlushasarti täis päeva.
Sulgpalli võistlustel osalemiseks ei pea sa olema tippmängija. Eesti Sulgpalliliidu võistluskalendrid pakuvad võimalusi erinevas eas ja oskustega mängijatele võistlemiseks.
Võistlustel mängitakse viies erinevas mänguliigis – meeste üksikmäng, naiste üksikmäng, meeste paarismäng, naiste paarismäng ja segapaarismäng.
Võistluskalendris on liidu klubide korraldatavad turniirid, kus on mängimisvõimalused nii tippmängijatele, edasijõudnud harrastajatele kui alles alustavatele mängijatele.
Tugevusklassid on tähistatud järgnevalt:
Erinevate tugevusklassidesse kuulumise määratleb ka Eesti edetabeli koht, mille kohta info leiad võistlusreeglitest punkt 1.7 .
Liidu harrastuskalendris on lisaks võistluskalendri turniiridele võistlused, mis on peamiselt alustavatele mängijatele või kohalikud võistlused või meelelahutuslikuma iseloomuga, kus mängitakse teistsugustes tugevusklassides või võistlussüsteemides.
Kõigil liidu võistlustel mängitakse sulgpallireeglite alusel. Sulgpallireeglid leiad Maailma Sulgpalliföderatsiooni lehel.
Siit leiad kokkuvõtte sulgpalli reeglitest. Neid lihtsustatud reegleid on lihtne järgida ja need annavad sulle ülevaate sulgpallist kui põnevust ja mängurõõmu pakkuvast spordialast:
Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks.
Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled. Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõtja, võib servija jätkata servimist.
Enne iga mängu algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal on õigus valida kas serviõigus, servivastuvõtu õigus või väljakupool.
Iga geim algab serviga paremalt väljakupoolelt pallingu alast. Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja parempoolsele pallingualale. Servija ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel diagonaalselt asetsevatel pallingualadel. Jalg ei tohi asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi momendini ei tohi servija ega vastuvõtja muuta keha asendit ega tõsta jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).
Pärast pallingut võivad mängijad paikneda oma väljakupoolel mistahes kohtades.
Servija ei tohi servida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks valmis.
Pallingu momendil ei tohi pall tõusta kõrgemale kui 1.15m maapinnast.
Veel loetakse palling ebaõigeks, kui
Kui pall puudutas mängu ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök õigeks.
Punkti võivad võita mõlemad pooled.
Üksikmäng käib 21 punktini süsteemis 3-st geimist parem.
Mängu võitmiseks on vaja võita kaks geimi. Geimi lõpus viigiseisul 20:20 jätkatakse mängu kuni üks pool on saavutanud 2-e punktilise edumaa. Geim võib näiteks lõppeda punktiseisul 23:21; 24:22 jne. Seisul 29:29 kaotab geimi vea teinud mängija (30:29).
Mäng süsteemis 3-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kahe geimi võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 2:0 või 2:1). Geimi lõppedes vahetavad mängijad väljakupooled, kusjuures uue geimi algul pallib esimesena eelmise geimi võitja (see, kelle kätte pallimisõigus jäi). Kolmandas geimis toimub väljakupoolte vahetus ka peale eduseisus oleva mängija 11. punkti võitmist.
Servija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastasele. Mäng algab alati pallinguga paremast pallingukastist, edasise mängu käigus pallitakse paarisarvu punktide korral parempoolsest ja paaritu arvu punktide korral vasakpoolsest pallingualast.
Paarismäng mängitakse samuti 21 punktini süsteemis 3-st parem.
Geimi alguses otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima (pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad koha sisse väljaku parempoolses kastis. Pallija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastasele. Seejärel alustab pallimist juba väljaku vasakpoolses kastis olev mängija. Kui eksib pallingu vastuvõtja, saab pallija punkti ja pallinud mängija jätkab pallimist, vahetades pallingukasti. Peale punkti ja pallimisõiguse võitmist pallitakse vastavalt punktide arvule kas parem- või vasakpoolsest kastist.
Servija ja vastuvõtja partnerid võivad väljakul paikneda mistahes kohal, kui nad ei sega pallingut ega pallingu vastuvõtmist ja on liikumatud pallingu sooritamise momendil (kui servija reket tabab palli).
Pärast pallingu vastuvõtmist võivad mõlemad mängijad lüüa palli. Kui pall riivab ühte mängijat või reketit, loetakse see veaks ja teine enam seda palli lüüa ei tohi.
Üldisteks vigadeks, mis põhjustavad pallinguõiguse ja punkti kaotuse on:
Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged.
Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud korgist, mille külge on kinnitatud lendu stabiliseerivad suled, pallid kaaluvad umbes 4,74-5,5 grammi. Alustavad mängijad mängivad ka plastikpallidega, mis on vastupidavamad kui sulest pallid.