Lihtsustatud reeglid

Sulgpall on sobiv liikumisviis igale vanusele ja figuurile. Sulgpall tõstab kehalist võimekust ja aitab vähendada kehakaalu. Intervall-tüüpi spordialana on ta üks enam energiat nõudvaid sportmänge, mille algtõdesid on kerge õppida ja mäng on huvitav algusest peale. Oskus kasvab kiiresti ja samaaegselt muutub mäng ka võimsamaks. Sulgpall pakub ehtsat mängurõõmu igale vanusele.

Teistest reketispordialadest eristab sulgpalli eelkõige kaks asja: esmalt muidugi sulgede kasutamine palli lennu omaduste korrigeerimiseks ja teiseks fakt, et sulgpall ei tohi puutuda mängu käigus maad. Need kaks omadust – palli iseloomulik lend ja mängu pidev pausideta kulg – teevad sulgpallist ühe põnevaima spordiala nii mängimiseks kui ka kaasa elamiseks.

Mängu olemus

Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks.

Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled. Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõtja, võib servija jätkata servimist.

Loosimine

Enne iga mängu algust viiakse läbi loosimine. Loosimise võitjal on õigus valida kas pallinguõigust, väljakupoolt või pakkuda valikuõigust vastasele.

Palling

Iga geim algab pallinguga (serviga) paremalt väljakupoolelt (servialast). Pall peab lendama diagonaalselt vastuvõtja parempoolsele pallingualale. Servija ja vastuvõtja peavad olema oma väljakupoolel diagonaalselt asetsevatel pallingualadel. Jalg ei tohi asetseda joonel. Pallingu ajal kuni löögi momendini ei tohi servija ega vastuvõtja (ega nende partnerid paarismängus) muuta keha asendit ega tõsta jalgu (jalalaba osalist tõstmist ei loeta veaks).

Pärast pallingut võivad mängijad paikneda oma väljakupoolel mistahes kohtades.

Servija ei tohi servida, kuni vastane pole palli vastuvõtuks valmis.

Pallingu momendil ei tohi reketi raam tõusta kõrgemale vöö tasapinnast, reketi pea aga reketit hoidva käe randmest.

Veel loetakse palling ebaõigeks, kui

Pall ületas võrgu, kuid ei sattunud määratud väljakualasse vastaspoolel (piirile kukkunud pall loetakse sees olevaks);

Pall ei ületanud võrku või puudutas kõrvalisi esemeid (kui pall puudutas pallingu järel võrku, aga lendas õigele pallingualale, loetakse palling õigeks);

Servija sooritas ebaõige liigutuse, katkestas hetkeks pallimise ning sundis sellega vastuvõtja liikvele.

Kui reket ei taba pallingul palli,  loetakse seda veaks ja palling sooritatuks.

Punktimängimine

Kui pall puudutas mängu ajal võrku ja lendas vastaspoolele, loetakse löök õigeks.

Kui võrgu juures asuv mängija sooritab ülalt löögi, ei tohi vastane reketiga võrgu kohal blokeerida. Mängija võib tõsta reketi ainult näo kaitseks või püüdeks tabada võrgust eemal vastase löödud palli, kui ta sellega vastast ei sega.

Punkti võivad võita mõlemad pooled.

Üksikmäng käib 21 punktini süsteemis 3-st geimist parem.

Mängu võitmiseks on vaja võita kaks geimi. Geimi lõpus viigiseisul 20:20 jätkatakse mängu kuni üks pool on saavutanud 2-e punktilise edumaa. Geim võib näiteks lõppeda punktiseisul 23:21; 24:22 jne. Seisul 29:29 kaotab geimi vea teinud mängija (30:29)

Servija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastsele. Mäng algab alati pallinguga paremast pallingukastist, edasise mängu käigus pallitakse paarisarvu punktide korral parempoolsest ja paarituarvu punktide korral vasakpoolsest pallingualast.

Mäng süsteemis 3-st parem tähendab, et mängitakse kuni ühe mängija kahe geimi võiduni (mäng võib seega lõppeda kas 2:0 või 2:1). Geimi lõppedes vahetavad mängijad väljakupooled, kusjuures uue geimi algul pallib esimesena eelmise geimi võitja (see, kelle kätte pallimisõigus jäi). Kolmandas geimis toimub väljakupoolte vahetus ka peale eduseisus oleva mängija 11. punkti võitmist.

Paarismäng 21 punktini süsteemis 3-st parem

Geimi alguses otsustavad partnerid, kumb asub esimesena pallima (pallingut vastu võtma). Need mängijad võtavad koha sisse väljaku parempoolses kastis. Pallija tehtud veaga kaasneb pallingu kaotus ja punkt vastasele. Seejärel alustab pallimist juba väljaku vasakpoolses kastis olev mängija. Kui eksib pallingut vastuvõtja, saab pallija punkti ja pallinud mängija jätkab pallimist, vahetades pallingukasti. Peale punkti ja pallimisõiguse võitmist pallitakse vastavalt punktide arvule kas parem- või vasakpoolsest kastist.

Servija ja vastuvõtja partnerid võivad väljakul paikneda mistahes kohal, kui nad ei sega pallingut ega pallingu vastuvõtmist ja on liikumatud pallingu sooritamise momendil (kui servija reket tabab palli).

Pärast pallingu vastuvõtmist võivad mõlemad mängijad lüüa palli. Kui pall riivab ühte mängijat või reketit, loetakse see veaks ja teine enam seda palli lüüa ei tohi.

Üldisteks vigadeks, mis põhjustavad pallinguõiguse ja punkti kaotuse:

Pall langeb väljapoole väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab lage, seinu jms.;

Lüüakse vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta veaks reketi inertsist üle võrgu liikumist;

Mängija riivab mängu ajal võrku;

Mängija puudutab mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt ja segab sellega vastast;

Pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse (nn soe pall).

Väljak ja varustus

Väljaku joonis

Moodsad sulgpallireketid on carbon-grafiidi, keraamika, alumiiniumi ja terase erinevates proportsioonides sulamid, mis on väga kerged.

Võistlusspordis kasutatavad sulgpallid on valmistatud korgist, mille külge on kinnitatud lendu stabiliseerivad suled, pallid kaaluvad umbes 4,74-5,5 grammi.

Lihtsustatud reeglid  (inglise keeles)