Sulgpalluri MEELESPEA

 

Antud MEELESPEA eesmärk on tutvustada Eesti sulgpalluritele (edaspidi – Mängija) võistlusreegleid, aga ka Mängija väärika käitumise norme ning  tavasid. Selle meelespea järgimine muudab meie lemmikspordiala võistlused nauditavamaks ning valmistab noormängijaid ette välisvõistlustel neile esitatavateks nõudmisteks. Esitatud on mitte ainult tavad, reeglid ja kohustused, vaid ka võimalused, mis antakse Mängijale vastavalt sulgpallireeglitele.

 

1. Sulgpalluri väärika käitumise normid ning tavad.


1.1. Mäng  kohtuniketa (väljakukohtunik, servikohtunik, piirikohtunikud). Kui mängitakse ilma kohtuniketa, peavad Mängijad ise täitma kohtuniku rolli. Sellises mängus on kõige olulisemaks Ausa Mängu Põhimõte (fair-play). See väljendub lugupidamises  ja viisakuses vastase suhtes. Kui sellises mängus tekib erimeelsusi või ebaselgeid olukordi (näiteks, kas pall kukkus väljakule või väljakult välja), on soovitatav mängida nn. „uus serv“ endiselt punktiseisult.

1.2. Üldine käitumine mängu ajal.

Mängu ajal peab Mängija meeles pidama, et sulgpallis on tegu teatud sorti kollektiivse mänguga, väljakul on alati vähemalt 2 Mängijat. Oma käitumisega mõjutab  Mängija  alati vastast ja kogu mängu kulgu. Sellepärast peab silmas pidama järgmist:

 – Mängija peab väljakule tulema siira sooviga mängida;

 – kui Mängija kaotab serviõiguse ja pall on tema väljaku poolel, annab Mängija viisakalt ja rahulikult palli üle vastasele;

 – kui selle toimingu jooksul satub pall uuesti võrku või kukub vastasest eemale, vabandab Mängija viisakalt;

 – üldtunnustatud vabandusžest on käe või reketiga viipamine;

 – keelatud on mängu tahtlik viivitamine;

 – Mängija ei tohi tõsta kätt märguandeks, et ta soovib puhata. Seda loetakse mängu tahtlikuks viivitamiseks, mis asetab vastasmängija ebasoodsasse   olukorda;

 – mängu ajal ei tohi Mängija väljendada (ei suuliselt, kehakeeles ega tegudes) oma emotsioone vastast solvaval või provotseerival viisil;

 – keelatud on ükskõik mis põhjusel reketi loopimine kas põrandale (k.a. väljakupoolte vahetusel võrgu alt) või õhku. Seda nii mängu eel, mängu ajal, kui ka peale mängu;

 – keelatud on sulgpalli tahtlik rikkumine, et muuta selle lennuomadusi;

 – kohtuniku puudumisel on üldtunnustatud tava, et Mängija küsib sulgpalli vahetamiseks nõusolekut vastaselt. Põhimõte on, et pallivahetus ei tohi asetada vastase ebasoodsasse olukorda.

1.3. Nii enne mängu algust kui ka peale mängu lõppu peab Mängija tervitama/tänama käepigistusega vastast ning kohtunikku (või punktilugejat, kui kohtunik puudub).

 

2. Mängu algus.


2.1. Mäng algab sellest, et Mängijad kutsutakse väljakule.

2.2. Mängu ajal tohib Mängija lahkuda väljakult ainult kohtuniku või peakohtuniku loaga.

2.3. Mängija, tulles väljakule, võtab kaasa kõik mängu ajal vajaliku.

2.4. Mängija peab hoolitsema selle eest, et temale kuuluvad asjad asetseks väljaku kõrval  selliselt, et nad ei sega mängu (tavaliselt hoitakse asju vastavas korvis).

2.5. Alates mängu väljakuulutamise hetkest on Mängijatel lubatud teatud aja jooksul harjuda väljakuoludega. Nimetatud ajaperioodi pikkuse määrab võistluste peakohtunik, kes teatab sellest enne võistlusi klubide esindajatele. Mida rohkem viivitab Mängija väljakule tulekuga, seda vähem aega jääb tal väljakuoludega tutvumiseks.

2.6. Peale Mängijate saabumist väljakule viib kohtunik läbi loosimise. Loosi võitnud pool saab valida, kas ta  servib, võtab servi vastu või valib väljaku poole. Kui loosi võitnud Mängija on oma valiku teinud, teeb oma valiku vastasmängija.

 

3. Mängija riietus

3.1. Mängija riietus peab olema sportlik ja korrektne.

3.2. Sõltuvalt võistluse tasemest on võistlusriietusele esitatavad nõuded sätestatud reeglites, vajadusel täpsustused võistluse juhendis.

 

4. Olulised asjaolud mängu ajal.

4.1. Mängu tempo säilitamine.

Kohtunikul on õigus teha märkus Mängijale, kes tema arvates mänguga venitab või liigselt kiirustab.  (näiteks, Mängija servib enne punktiseisu teatamist).

4.2. Sulgpalli vahetamine.

Kui Mängija soovib vahetada palli, peab ta selleks väljakukohtunikult luba paluma. Väljakukohtunik võib ka oma äranägemisel palli vahetada.

4.3. Sulgpalle mängu ajal ei testita.

 

5. Pausid mängus

 5.1. Võistlusmängu ajal on järgmised pausid :

– paus, kui üks Mängija jõuab geimis  11 punktini.

Nimetatud paus võib kesta kuni 1 minut. Kui mõlemad Mängijad peavad paremaks seda pausi mitte kasutada, võib mäng jätkuda, samuti võib mäng jätkuda enne minuti möödumist, kui mõlemad Mängijad seda soovivad;

– paus geimide vahel.

Selle pausi pikkus on kuni 2 minutit. Ka siin võib Mängijate valikul mäng varem jätkuda;

5.2. 20 sekundit enne pausi lõppu hõikab väljakukohtunik: „20 sekundit!“, mis tähendab et nõuandjad peavad  lahkuma Mängijate kõrvalt ja Mängijad peavad valmistuma mängu jätkuks. Samuti tähendab see, et 20 sekundi pärast peab mäng jätkuma.

5.3. Vajadusel võib Mängija paluda väljakukohtunikult luba arstiabi  saamiseks.

5.4. Serviõigust omav Mängija võib paluda väljakukohtunikult luba teha nn. rätikupaus, et paari sekundi jooksul rätikut kasutada.

5.5. Mängijal, kes märkab, et tema väljakupoole põrand on märg või väljakukattega on midagi juhtunud, on õigus juhtida sellele väljakukohtuniku tähelepanu ja paluda olukorra lahendamist.

6. Suhtlemine väljaku-, servi- ja piirikohtunikega

 6.1.Üldine põhimõte.

Lähtuvalt WBF ja Eesti Sulgpalliliidu võistlusreeglitest, kui ka väärika käitumise tavadest, peab Mängija käitumine kohtunikega suhtlemisel olema viisakas ja korrektne.

6.2. Suhtlemine väljakukohtunikuga.

Mängijal on lubatud mängu ajal pöörduda väljakukohtuniku poole tingimusel, et see ei kutsu esile mängu pahatahtliku viivitamist.

Mängijal on keelatud väljakukohtunikuga vaielda.

6.3. Suhtlemine servikohtunikuga.

Mängu ajal Mängija ei suhtle servikohtunikuga. Kõikide probleemidega on Mängijal õigus  pöörduda ainult väljakukohtuniku poole.

6.4. Suhtlemine piirikohtunikega.

Mängu ajal Mängija piirikohtunikega ei suhtle. Mängija ei tohi mingil moel ega viisil (verbaalselt või kehakeeles) mõjutada piirikohtunikku tema otsuste tegemisel. Mängija ei tohi enne piirikohtuniku otsust avaldada arvamust palli kukkumise kohta kas väljaku piiresse  või väljakupiiridest väljapoole. Sarnast käitumist võib väljakukohtunik lugeda Mängija poolt piirikohtuniku mõjutamiseks.

 

7. Servimine ja servi vastuvõtmine.


7.1. Servija vead:

7.1.1. Palli löömise hetkel asub sulgpall ülalpool servija vööd.

Sellise vea puhul näitab servikohtunik žesti:


 7.1.2. Palli löömise hetkel on servija reketi pea suunatud ülespoole.

Sellise vea korral näitab servikohtunik žesti:

 

 

7.1.3. Servi hetkel pole Mängija mõlemad jalad väljakuga kontaktis ja/või asuvad piiri (de) peal või Mängija liigutab neid enne servi lõpetamist.

Sellisel korral näitab servikohtunik järgmist žesti:

 

 

7.1.4. Servija reketi liigutus ei olnud servi algusest lõpuni ühtlaselt ettepoole liikuv.

Sellisel juhul näitab servikohtunik järgmist žesti:

 

 

7.1.5. Servi hetkel Mängija ei tabanud sulgpalli pead.

Sellisel juhul näitab servikohtunik järgmist žesti:

 

 

7.2. Servi vastuvõtja vead:

7.2.1. Servi vastuvõtjal alustab liikumist enne, kui serv on toimunud (s.t. enne palli löömise hetke servil).

7.2.2. Servi vastuvõtva Mängija jalad  ei tohi servi ajal olla joonte peal.

 

8. Karistused Mängijale ebasportliku käitumise eest.

Mängija ebasportliku käitumise korral on väljakukohtuniku võimalused  Mängija mõjutamiseks: suuline hoiatus, kollane kaart, punane kaart ja vajadusel eriti raske rikkumise korral peakohtuniku kutsumine, kes võib Mängijale näidata musta kaarti.

8.1. Suulise hoiatuse võib Mängija saada tavaliselt siis, kui:

8.1.1. ta viivitab mänguga;

8.1.2. ta ei järgi käitumise hea tava põhimõtteid (k.a. punkt 1.2. ja 1.3.);

8.1.3. ta väljendab oma võidurõõmu vastast solvaval või ebaviisakal viisil;

8.1.4. ta väljendab oma tundeid agressiivsel moel;

8.1.5. ta kommenteerib valjusti piirikohtuniku otsust või mõjutab viimast muul moel;

8.1.6. ta  kasutab ebaviisakaid sõnu või väljendeid;

8.1.7. ta takistab mõnel muul moel mängu kulgu või käitub vastasmängija, publiku või kohtunike suhtes             vääritult.

8.2. Kollase kaardi võib Mängija saada, kui suuline hoiatus oli juba korra tehtud, kuid see ei mõjutanud Mängija käitumist.

Lisaks sellele võib kohtunik anda kollase kaardi järgmistes olukordades:

8.2.1. Mängija lahkub mängu jooksul väljakult, et endale midagi tuua (nt., uus reket, jook jne). Pauside ja geimide vahel on selline lahkumine lubatud, kuid ainult väljakukohtuniku loal;

8.2.2. Mängija loobib reketit;

8.2.3. Mängija rikub tahtlikult (nt. deformeerib, astub peale, jm.) sulgpalli;

8.2.4. Mängija tekitab tahtlikult olukorra, kus tema reket murdub;

8.2.5. Mängija ründab füüsiliselt (nt., lööb reketiga) väljakul olevat varustust: võrku, posti, mängija korvi jne.;

8.2.6. Mängija solvab tahtlikult ja otseselt mõnd kohtunikku;

8.2.7. Mängija mobiiltelefon, mis asetseb väljaku kõrval, heliseb mängu ajal.

8.3. Punase kaardi saab Mängija väljakukohtunikult üldjuhul, kui Mängija on eelnevalt juba saanud kollase kaardi, kuid ta käitub samas mängus taas ebasportlikult. Punase kaardi saamisega kaasneb serviõiguse üleminek ja punkti andmine vastasele.

Väljakukohtunik võib anda Mängijale punase kaardi järgmistes olukordades:

8.3.1. peale pausi geimide vahel viivitab Mängija tahtlikult mängu algusega;

8.3.2. Mängija purustab oma reketi teisi ohustaval viisil.

8.4. Juhul, kui Mängija ei reageeri märkustele ja endiselt tahtlikult rikub reegleid, teenides sellega teise punase kaardi, kutsutakse väljakule peakohtunik, kes võib anda Mängijale musta kaardi. See tähendab Mängija kohest diskvalifitseerimist võistluselt. Musta kaardi saamisele järgnevad ka lisasanktsioonid, mille asjus teeb otsuse ESL distsiplinaarkomisjon.

8.5. Mängija võib saada hoiatuse või kollase/punase kaardi ebasportliku käitumise eest nii mängu ajal, kui ka pausi ajal geimide vahel või peale mängu lõppu hetkeni, kuni kõik Mängijad ja kohtunikud on väljakult lahkunud.

 

 

                                               ILUSATE MÄNGUDENI